Gosse gedtie krievvie tjarke nåhkedi, vearelde sagke vïerrebe sjïdti jïh juvredåeriesmoere læssani, åarjelsaemieh ånnetji ånnetji eelkin såemiesmearan låemties krievvieh utnedh mejtie ryöjnesjin. Men jeatjah tsagkesh aaj læssani.
Aarebistie sïjth låemties bovtsem åtneme skovhtemen jïh buhtjemen gaavhtan. Gierehtsigujmie jïh gæjsajgujmie maarhnide, jallh gosse juhtin orre vijremedajvide. Daelie aaj eevre sïejhme sjïdti bovtsigujmie gïehtelidh dej sveerjen skåajji raejeste eevre gaedtiebealan Helgelaanten- Fovsenen raajan. Mielhkie jïh bearkoe jïh guelie lin vihkielommes jieliemasse. Bearkoe, vuasta jïh dueljie lin vaaroeh mej mietie almetjh gihtjin jïh sïjhtin åestedh.
Spidtjeburrieh båetieh
1600-låhkoen raejeste jïh tïjjen åvtese orre spidtjeburrieh daamtaj bæjjese böötin vuemiej tjïrrh. Aaj bijjene vaeresne båantah pluevieh veeltin gusnie kraesiem sleejin jïh sïeterh tseegkin. Daan gaavhtan, gåatoeminie ektine ïentjine mearan saemieh lin juhtiemisnie, dle vuastalimmieh læssanin. Muvhtene lehkesne dle meehti tjarke ovvaantoeh sjïdtedh, jalhts hijven åesiestimmiem aarebi åtneme. Gellien aejkien dle åejvieladtjh, jallh stoerre dajve-aajhterh, krievviem moetesjin; goh vuesiehtimmien gaavhtan Röörosen-dajvesne. Daesnie åarjelsaemieh viesjies sijjiem utnin, jalhts daanske gånka akten aejkien aktem sjïere råajvarimmiem dej åvteste darjoeji.
Raastelaante
Mujvies raasti gaavhtan Danmaarhken-Nöörjen jïh Sveerjen gaskem dle akte kommisjovni lij barkeminie Peter Schnitleren nuelesne 1740-låhkoen. Doh protokollh destie jïjnjem soptsestieh guktie åarjelsaemieh veasoejin dan aejkien. Schnitler aaj saemieh nuhtji goh åehpies almetjh gosse raastem bïejin. Destie akte lissiehtasse raastelatjkose sjïdti man bïjre nasjonaalestaath seamadin: ?Lappekodisille? jaepeste 1751. Daesnie saemieh nuepiem åadtjoejin bovtsigujmie gïehtelidh raasten gåabpegen bielesne, men almetjh tjoerin veeljedh mennie laantesne dah sïjhtin staateborgerinie årrodh. Jalhts gellie latjkoeh dan mænngan båateme, dle juristh gååvnesieh mah mielieh daate åejvielatjkoe annje lea faamosne.
1800-låhkoen minngiegietjien dle åejvieladtjh gellien aejkien orre konvensjovnigujmie, latjkoejgujmie stuvrin, jïh fierhten aejkien tsagkesh båatsoesaemide sjïdti. Dovne gåatomedajvi, juhtemegeajnoej, bovtsetaalen jïh leekedimmiesijjiej bïjre. jïh joekoen gåatomedïedten bïjre olles bovtse skaarah darjoeh båantaj gåatoemisnie jïh ïentjine.
Akten aejkien dle tjïelth nuepiem åadtjoejin båatsoem nyöjhkedh. Abpe 33 tjïelth Gaske- jïh Åarjel-Nöörjesne dagkeres jielemem nyöjhkin.
Orre jaahkoe
Pietisme læssani 1600-låhkoen. Daanske gånka lij sïemes dan bïjre. Daelie aaj juhtije almetjh edtjin dam jupmeles jaahkoem vaeltedh. Nidaroseste Thomas von Westen aktem vijries misjovnebarkoem stuvri, Hans Skanke jïh Lorenz Dassine goh viehkiehtæjjah Nåamesjevuemesne-Helgelaantesne. Daesnie jeenjemes tjiehpieslaakan dåemiedin. Westen vïenhti saemieh edtjin jaahkoeööhpehtimmiem saemien gïelesne utnedh, jïh skuvlebarkojne joe nïerhkin medtie 1720-30, Musserisnie. Muvhti jaepiej mænngan aaj Aarbortesne. Vihties skuvlh tseegkesovvin, men mïnneden skuvle aaj sïejhme. Mænngan stilleme bööti gyrhkesjimmiedïedten bïjre, jïh smaave kapellh tseegkesovvin saemien eatnamisnie. Men jaahkoe nåajtoemasse edtji nåhkedh. Gievrie, maam nåejtie nuhtji, lih bahhasvoeten dïrrege, jïh dan åvteste dejtie sijse tjöönghkin jïh dejtie murhkin.
Skuvle lij ajve ektiedamme jupmelesvoeten lïerehtæmman, jïh nåhkedi 1800-låhkoen, gosse dïhte ?orre? Nöörje edtji bigkesovvedh. Dan aejkien raejeste lij ajve nöörjen gïele mij lij faamosne.
Raaseteorijh
Gaskoeh 1800-låhkoen raejeste sosijaaledarwinisme sjïdtedi goh akte nænnoes åeksie daejremevoetesne. Aaj tjïelke raaseteorijh våajnoes sjïdti. Daelie saemieh idtjin naan nænnoes sijjiem utnieh, jïh tjïelke daaresjimmieh dej vööste dorjesovvin, dovne dotkemisnie jïh siebriedahkedigkiedimmesne. Jeahtasovvi jïh tjaalasovvi jïjnjem daej juhtije almetji bïjre mah eah lin dan væjsehke, idtjin gåessie gænnah dah meehtin jïjtjemse evtiedidh jïh sïejhme laanten årroejinie sjïdtedh, guktie dah tjoerin dallatjinie nasjonaalelaanti sïjse vaaltasovvedh goh borgerh mah aktene sijjesne årroejin, maaje sïejhme barkoejgujmie, jieledevuekine jïh eeremasth: Gïele.
Naakede daehtie sjïehtedimmeste lij joe aalkeme, dan åvteste jïjnjh åarjelsaemieh lin voeni gåajkoe jåhteme guhkiem jïh desnie sijjen jieliemassem gaavneme. Såemies aaj spidtjeburrine sjïdteme, dïenesjem vaalteme gaertieninie jallh skåajjebarkijh jallh vytnesjæjjah sjïdtin. Jeenjesh barkoem åadtjoejin skåajjesne Vaapstesne, Engelskbruken nuelesne, jïh mænngan åehpies sjïdteme Klemet Perssonen fuelhkesne desnie lij jienebh tjiehpies skåajjebarkijh jïh dïmperefoeresjæjjah jeanojne.
Digkiedimmine unioneloetemen bïjre jaepien 1905 dellie saemiegyhtjelasse lij vielie våajnoes goh mijjieh daan biejjien vïenhtebe.
Dïhte orre staate tjïelke bïhkedassh daarpesji.
