Åarjelsaemieh jïjnjh dåeriesmoerh dievviedin 1800-låhkoen jïh minngeben tjuetiejaepien. Daelie maahta vååjnedh goh orre seahkarimmiem vitneme, viehkine jïjtsh barkoste, Alta-aamhtese jïh EN:n aalkoealmetjekonvensjovne.
Steempelinie raaseteorijijste, vuastalimmieh voenen årroejidie, behtjiedimmie åejvieladtjijste jïh gæmhpoe eatnemen faamoej vööste meehti vååjnedh goh daate eatnemen åålmege tjoeri daestie gaarvanidh. Men såemies almetjh gååvnesin mah ektievoeten åvteste gæmhpoeji.
Jïjtse öörnedimmie
Byögkeles digkiedimmie åarjelsaemiej bïjre rååresjimmiej sisnjeli akten frijje Nöörjen bïjre ovrehte 1905, aaj ïedtjem gåaskoeji gelliej almetji luvnie. Daan sjïeken gaavhtan dle eelkin ussjedidh mejtie byörin tjåanghkenidh jïh jïjtjemse öörnedidh. Mænngan dam ånnetji pryöveme Sveerjesne dellie lij easkah aktene stoerre tjåanghkosne Tråantesne 1917 våarome bïejesovvi. Dïhte tjiehpies saemien nyjsenæjja Elsa Laula Renberg tjarke barki saemide tjöönghkedh, guktie akte ektie gïele meehti siebriedahken digkiedimmesne govledidh. Saemietjåanghkose goevten dan jaepien bijjelen 100 sæjjasadtjh bøøtin, noerhtede åarjede, guessiejgujmie aaj Sveerjeste. Tjåanghkoe bæjjese veelti dejtie golme vihkielommes aamhtesidie: Reakta eatnamasse jïh tjaatsan, amma jielemen bïjre, ööhpehtimmie maanide jïh saemien goh jååhkesjamme gïele, aaj lïerehtimmesne. Laula tjåanghkoem stuvri. Jïh meatan utni abpe 40 nyjsenæjjah.
Tjåanghkoe dïhte snuehtie sjïdti mij mahte abpe öörnedimmiem mænngan sjïdtedehti. Jaepien 1921 nænnoestin baakoe saemie nuhtjedh gaajhki daej almetjedåehkiej bïjre, men doh aerpievuekien baakoeh lapp jïh finn leah åtnasovveme eevre daan beajjan.
Krïevije luhkiejaepieh
1960-låhkoen raajan jielede båaroeji aaj åarjelsaemide. Ovvaantoeh stoerresiebriedahken gåatomelaanti bïjre, röönjeme, geajnoeh, faamoebigkeme jïh plearoeh. Dellie lij jienebh stuerebe reaktaaamhtesh, idtjin gaajhkide aamhtesidie vitnieh. Årganisasjovnejielede sov dåeriesmoerh utni, dan åvteste almetjh bårrode årroejin, tjoerin barkoem jieliemisnie voestegh darjodh jïh ekonomije lij nåake. Dah voejhkelin jïjtsh faageplaerieh jïh plaerieh bæjhkoehtidh men sovhkedin. Dellie lij jienebh boelhkh gosse gellie bovtsh dassin reajnoes jaepiej gaavhtan, skïemtjelassem krievvine utnin jïh gåatome nåake sjïdti garre daelviej gaavhtan. Mubpene veartenedåarosne gellie båatsoealmetjh jïjnjh bovtsh dassin, dan åvteste tyske dåaroenïerh bovtsh beapmose veeltin. Mænngan aaj jienebh dejstie nööremes saemijste stoerresiebriedahken vööste vööjnin, ööhpehtimmiem veeltin, stuerebe sijjiej gåajkoe juhtin jïh idtjin sijjen hïejmekultuvrem jïh jieledevuekiem dan jïjnjem pryöjjedh. Destie aaj gïele gaarvani, guktie jalhts faalenasse lïerehtimmien bïjre jïjtse gïelesne bööti, dle daaroen vitni. Daate aaj våajnoes sjïdti gaarvojne, mennie gåetesne årroejin jïh minngemosth guktie almetjh dåemiedin. Jeenjesh»ojhte orriji saemieh årrodh».
Loevenimmiefaamoeh
Dagke maahta jiehtedh 1970-låhkoen, sov politihkeles jïh sosijaale loevenimmine stoerresiebriedahkesne, aaj lij vihkeles dan åarjelsaemien gåhtsajimmien gaavhtan. Daelie lij bueriedimmieh. Saemieskuvle Aarbortesne jienebh learohkh utni daelie, Snåase jijhti goh saemien tjïelte, jïh eevre åarjene Elgåesne lij öörnedamme ööhpehtimmie saemien gïelesne jïh kultuvresne.
Alta-aamhtesen mænngan 1981 saemien gyhtjelassh biejjieöörnegen bijjiebealan böötin. Akte jïjtse moenehtse Saemielaakem darjoeji maam Stoerredigkie nænnoesti 1987. Göökte jaepieh mænngan Saemiedigkie rïhpesti, tjirkijigujmie aaj åarjede.
EN aktem gaskenasjonaale aalkoealmetjekonvensjovnem dåarjoehti ovrehte 1990, jïh Nöörje goh voestes staate, dam vuelietjeeli. Saemien åålmege maajetjh byögkeles statusem utni. Gånka Harald dam vyörtegslaakan vihtiesti 1997 rïhpestimmiehåalemisnie Stoerredigkien seksjovnesne gosse saemide gaatelassji staaten tjuerpies gïetedimmiem saemijste.
Tjeahpoe, kultuvre jïh politihke
Åarjelsaemien tjeahpoe lea njueniehkisnie daelie. Ieskien Rivojen Jørgen Magnus Hemnesbergeste aktem bæspaklaahkam darjoeji, aerpievuekien ïebnigujmie jïh hammoedimmien mietie. Klaahka lea daelie akte bielie seremonijedalhketjijstie Nidarosdomesne.
Saemieh njueniehkisnie Åarjel-Helgelaantesne, Jaahkenelkien Aanna (Anna Jakobsen) åvtene, Sijti Jarngem tseegkin 1987; saemien kultuvre jïh evtiedimmiejarnge Aarbortesne, laavenjassigujmie åarjelsaemien histovrijen jïh kultuvren sisnjelen. Dan mænngan akte åarjelsaemien teatere bööti, Åarjelhsaemien teatere. Daelie teatere annje prosjektebarkoej tjïrrh gïehtele, gaskem jeatjah stoerre faamojne stuhtjesne Klemetspelet Hemnesesne. Lars Dunfjeld åadtjoji Nordlaanten Fylhken kultuvreåasam sov barkoen åvteste duedtine, jïh Gustav Kappfjell lij akte tjiehpies joejkije, jïh aaj diktegærjam bæjhkoehti.
Golme åehpies åarjelsaemieh Helgelaanteste leah Saemiedigkesne orreme; Leif Elsvatn, John Kappfjell jïh Einar Lifjell. Einar sealadi 2002. Dïhte lij båatsoen åejvie.
